Helju Müürsepp Eestimaa kaguserva ja konkreetsemalt Vastseliina kultuurielus on hindamatu väärtusega Helju Müürsepa tegevus rahvatantsuõpetajana ja rahvatantsu massidesse viijana. Ebatavaline pilt, kus pikki kontserte sisustas ainult rahvatants – tantsijad kõige pisematest veteranideni ja alati saalitäiele publikule – seda pole vist olnud mujal Eestimaal. Elujõud ja julgus, liikuvus ja suhtlemisoskus, võime endast anda, midagi vastu nõudmata – see oli Helju, õigemini osa temast.

Helju Müürsepp (neiupõlvenimi Kukk) sündis 25. augustil 1926. aastal Sarus Mõniste vallas. 1933. aastal alustas ta õpinguid Vana-Saaluse algkoolis ning lõpetas 1940.a. kevadel 6. klassi. Sõja-aastate tõttu kaheks aastaks katkenud kooliteed jätkas Helju 1942. aastal Petseri kooli 8. klassis, seejärel 1944. aastal Võru keskkoolis, mille lõpetas 1947. aastal. Koolis ei olnud tal kerge, sest ta isa oli 1944.a. kevadel sunnitud poliitilistel põhjustel lahkuma Rootsi. 1945. a. konfiskeeriti nende vara. Keskkooliaastatel tekkis Heljul huvi spordi vastu. Võru spordikoolis tegeles ta riistvõimlemisega, mängis võrkpalli. Nõnda kujunes ka soov omandada treeneri elukutse Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonnas. Paraku osutus Helju aga kõrgkoolis õppimiseks ideoloogiliselt sobimatuks, sest nõukogude võimu hammasrataste vahele oli jäänud Helju Eesti ajal politseikonstaablina töötanud isa tõttu.

Nõnda sidus Helju Müürsepp enda kogu tulevase elu Vastseliinaga. 1948. aastal sai alguse Helju sportlasetee. Sellesse aega kuuluvad tema esimesed sportlikud võidud murdmaa- ning mäesuustamises, kergejõustikus ja võrkpallis. Vaatamata paljutõotavale sportlasetee algusele tuli vigastuse tõttu see katkestada. Kuigi sport ja sportlikkus olid Heljul esikohal, sidus elutee teda 60 aastaks tantsuga.

Kuni 1953. aastani ei tohtinud Helju töötada enda nime all tantsujuhina, kuna oli õpetamistöö jaoks ideoloogiliselt kõlbmatu, vaid pidi Felix Laia identiteeti kasutama enda töö varjamiseks.

Alates 1956. aastast algas Helju Müürsepa aastakümnetepikkune töö Vastseliina rahvamajas, algul raamatukogus, hiljem tantsurühmade juhendajana. Tänu tööle raamatukogus hakkas Helju koostama rahvatantsukroonikaid. Üheksa käsikirjalist mahukat kroonikat sisaldavad sadu lehekülgi ülestähendusi ja mälestusi rahvatantsust Vastseliinas aastatest 1927–2009.

Töö raamatukogu juhatajana lõpetas Helju Müürsepp 1975. aastal, pühendudes lõplikult rahvatantsurühmade juhendamisele.

Vaatamata raskustele on alates 1950. aastatest Vastseliina tantsurühmad Helju Müürsepa töö tulemusena jõudnud vabariigi parimate hulka. Rahvatantsurühmi on tunnustatud laureaaditiitlitega, 1985. aastal jäädvustati tantsupeo ettevalmistused dokumentaalfilmis ,,Helin'', vabariiklikel võistutantsimistel on jõutud esikolmikusse ning osaletud on välisriikide festivalidel: Saksamaal, Hispaanias, Rootsis, Sitsiilias, Soomes, Lätis ja Venemaal. Alates Helju Müürsepa aegadest on Vastseliina rühmad osalenud igal üldtantsupeol. Tantsurühmade tegevusesse on aastakümnete jooksul olnud haaratud tervete perekondade erinevad generatsioonid: tantsiti vanavanematest lapselasteni.


Helju Müürsepp on end Vastseliina kultuurilukku põlistanud eelkõige traditsioonide algataja, talletaja ja edasiviijana, seda nii rahvatantsurühmade tegevuse kui ka spordi kaudu. Takistused eluteel ületas Helju oma suure tahtejõu ja järjepidevusega, hoolides tantsust ning tantsijatest, kelle tänu ja kordaminekud innustasid Heljut alati.

Helju Müürsepale elu jooksul omistatud aunimetused ja preemiad:

1985 ENSV teenelise kultuuritegelase aunimetus;
1995 Kai Leete nimeline rahvatantsupreemia;
2001 Anna Raudkatsi nimeline preemia elutöö eest;
2001 Valgetähe medal Eesti riigile ja rahvale osutatud teenete eest;
2002 Ullo Toomi nimeline auaadress;
2005 Vastseliina valla aukodaniku nimetus ja aukodaniku märk.

2009. aastal 82-aastasena lõpetas Helju Müürsepp tantsurühmade juhendamise. Vastseliina tantsuõpetaja Helju Müürsepp lahkus meie hulgast 10.03.2016. Helju-tädi, nagu teda on kutsunud tantsijate põlvkonnad, motoks oli ,,Tants teeb nooreks'' ning kirgliku ja nooruslikuna jääb Helju Müürsepp ka meie kõigi mälestustesse.