Miks sorteerida jäätmeid?

Areneva ühiskonnaga kaasneb tarbimise kasv ning sellest tingitud massiline prügi tootmine. Erandiks pole siin ka maapiirkonnad. Rohkem prügi tähendab aga ressursside raiskamist. Et seda protsessi pidurdada ja hoida eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele, on hädavajalik jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine.

Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam.

Kodumajapidamises tekkivate jäätmete põhilise ja igapäevase osa moodustavad pakendid, köögijäätmed ja vanapaber.

Milliseid jäätmeid sorteerida?

Paberi ja papi konteinerisse sobivad ajalehed, ajakirjad, paljundus- ja printeripaber, joonistus- ja kirjapaber, jõupaber, papp, lainepapp, puhtad paberkotid, kaanteta raamatud, vihikud, pappkastid ja -karbid ning puhtad paberpakendid.

Segapakendi konteinerisse sobivad plastpakend (kile, plastnõud ja -karbid, jogurti- ja võitopsid, õli-, ketðupi- ja majoneesipudelid, kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid, plastnõud, karbid), joogikartong (kartongist piima- ja mahlapakendid), metallpakend (konservpakendid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ning -korgid) ja klaaspakend (värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, klaaspurgid).

Pakendid peavad olema võimaluste piires puhtad, kindlasti tühjad ja kokkupressitud (v.a. klaaspakendid!). Tagatisraha märgiga metall-, plast- ja klaaspakendid on säästlik (pandiraha tagasisaamiseks) tagastada selleks ettenähtud taarapunktides või taaraautomaatides.

Ohtlikud jäätmed on akud, patareid, vanad ravimid, vanaõli, õlifiltrid, õlised pühkematerjalid, värvi-, liimi- ja lakijäätmed, saastunud taara, päevavalguslambid, olmekeemia, igasugused kemikaalid, kraadiklaasid, putuka- ja rotimürgid, aerosoolpudelid.

Elektroonikajäätmed on föönid, lokitangid, triikrauad, televiisorid, külmkapid, pesumasinad jm kodutehnika.

Köögi- ja aiajäätmed on toidujäätmed, saepuru, puulehed, lillemuld, igasugused taimejäänused, seente ja marjade puhastamise jäägid, koristustolm, kohvifiltrid jms. Neid jäätmeid on võimalik kodumajapidamistes kompostida.

Olmejäätmed

Kogu prügi, mis eelneva alla ei mahtunud, tuleb koguda olmejäätmete konteinerisse. Selle konteineri sisu kuulub ladestamisele prügimäele. Meile lähim on töötav prügila asub Võru vallas, Räpo külas.

Prügiveo reeglid

Igal majapidamisel, sealhulgas ka suvilatena kasutuses olevatel, ja korterelamul on kohustus sõlmida jäätmekäitlusleping mõne jäätmevedajaga. Prügikonteinereid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et oleks välditud konteinerite ületäitumine ning haisu ja kahjurite teke. Aia- ja köögijäätmeid saab kohapeal kompostida, pakendijäätmeid eraldi koguda. Valida tuleks sobiva suurusega konteiner, mis vastaks tekkivate olmejäätmete jäätmete hulgale. Pannes pakendid prügikasti, maksad topelt, sest pakendi käitlemise hind on tootele juba lisatud!