Vastseliina vald
Loodus ja vaatamisväärsused

Vastseliina loodust kujundab Haanja kõrgustik, millel vald kogu ulatuses asub. Valitsevaiks pinnavormideks on suurkuplid või seljandid ja orundid. Tasast maad on valla piires üsna raske leida. Teiseks teguriks on Piusa jõgi, mis saab alguse Suure Munamäe lähedal asuvast Perajärvest ja laskub Pihkva järve. Piiskopilinnuse varemete juurest Vana-Vastseliinas saab alguse Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala.

 

 

 

 

Suurim järv on Kirikumäe (pildid) (61 ha, sügavus 2,8 m), mis ümbritseva metsaga moodustab valla teise maastikukaitseala.

 

 

 

 

 

Suuremad vaatamisväärsused Vastseliina vallas

14. saj pärit ordulinnus
Linnus rajati Tartu piiskopi ja Liivimaa ordumeistri poolt, tänu ümberehitustele ja laiendustele kujunes see võimsaks piirilinnuseks. Linnusel on olnud palju eri rahvustest isandaid. Lõplikult hävitati linnus Põhjasõjas (1702) venelaste poolt. Keskajal oli Vastseliina linnus katoliku maailmas tuntud palverännakute sihtkohana. Siin kummardati lossikabelis asuvat püha risti; kabeli külastus andis 40-päevase patukustutuse, mille esmakordselt kinnitas paavst Innocentius VI 1354 aastal.

 

Piiri kõrts
Piiri kõrts asub linnuse jalamil endise tähtsa Riia-Pihkva kaubatee ääres. Kõrts koos hobupostijaamaga on ära märgitud 1695.aasta teedeatlases. Kõrts turustas kohaliku mõisa toodangut ja oli peatumis- ning ajaviitekoht. Piiri kõrtsi tegevus hoogustus 19.saj teisel poolel seoses viinatööstuse arenguga. Nõukogude korra ajal kasutati hoonet mitmel erineval otstarbel. Kõrts taasavati toitlustus- ja meelelahutusasutusena 1990-ndate algul.

 

 

Vastseliina kirik ja kabel
Esimene kirik Vastseliinas asus linnuses, peale Põhjasõda 1769. aastal ehitati uus kivist kirik 10 km eemale, praeguse kirikuõpetaja maa kohale Külaoru külla. Saksa koguduse matmiskohana rajati 1772. aastal kiriku lähedusse nn saksa surnuaed ja ehitati kabel. Teiste seas on surnuaeda maetud rahva seas armastatud ja piirkonda omal ajal palju aidanud mõisahärra Gotthard Lionel von Liphart.


 

Vastseliina kirikust, kogudusest ja kalmistust

 

Vabadussõja mälestusmärk
Vastseliina alevikus on skulptor Martin Saksa ('Pallase' kunstikool) loodud vabadussõja mälestusmärk, mis kujutab haavatut sõdurit. Samba poleeritud raudkivist aluse esiküljel on Vabadusristi kujutis ja pühendus: 'Eesti vabaduse eest langenud kangelastele ja vägivalla ohvritele. Vastseliina kihelkond.'

 

Mälestussammas avati pühapäeval, 18. oktoobril 1931. Monument sai oma kohal seista ühe 1948. aasta pimeda augustiööni, mil see õhiti. Sõdurid viisid pronkskuju Nursi lähistele, kus selle võssa tõukasid. Seda nägi pealt võrulanna Anna Avara, kes korraldaski kuju päästmise. Riskantse ülesande võtsid enda peale Rõuge valla Lauri küla talupidajad August Soe ja Rudolf Palu. Nad toimetasid öösel kuju hobusega Lauri küla palu servale ja peitsid selle kartulihaua põhja. Möödusid aastakümned...
Kui Rõuge mehed 1988. aasta 8.juulil oma vabadussamba otsinguil Vastseliina haavatud sõduri pronkskuju välja kaevasid, levis teade kulutulena. 12. juulil toimetati kuju Vastseliina, mälestussamba taasavamine toimus 16. oktoobril 1988. aastal.

 

Puutli metsavendade mälestusmärk
1989. aastal püstitati Puutli küla lähedale metsa mälestusmärk seal ennast varjanud metsavendadele. Viis meest ja kaks naist varjasid ennast 1965. aastani, mil nad 28. märtsil kinnivõtmisel toimunud tulevahetuses hukkusid.
Mälestusmärgi püstitamist organiseeris Ain Saare poolt juhitud Noorte Kolonn nr. 1.
Maakividest mälestusmärgil on tahvel viie metsavenna nimega, sest kahe metsavenna isikud pole teada.

 

Puutli kirik
Üheks omapärasemaks vaatamisväärsuseks Vastseliina valla territooriumil on Puutli külas asuv õigeusu kirik. Kirik ehitati 1935. aastal Venemaalt siia elama asunud perede poolt. Ehitajateks oli üheksa perekonda. Tegemist on puukirikuga, mis algselt kaeti laastukatusega, seest oli kirik rikkalikult kaunistatud ornamentide ja ikoonidega. Aktiivselt tegutses kirik Teise Maailmasõja alguaastateni, kuid ka hiljem on papp käinud jumalateenistusi korraldamas.

 

Majutus

 

Tabina puhkemaja
Inge ja Villu Lepp. Tabina küla. 078 29 100, 050 90 143. 8 kohta aastaringselt.
ingele@hot.ee

 

Jõevere talu
Mart Viitkin. Lindora küla, 078 67 571
6 kohta suvel, suitsusaun, telkimine, talumuuseum.

 

Kirikumäe matkamaja
Uuno Ruus. Kirikumäe küla. 078 51244 / 050 84 264. 36 kohta (kämping suvel), 9 kohta aastaringselt. Saun, telkimine, paadilaenutus, jalgrattad. Sobib laagrite ja kokkutulekute korraldamiseks.

 

Kerepäälse turismitalu
Ulvi ja Kalju Sikk. Kerepäälse küla. 078 61 374 / 051 53 880 / 056 957 278. 10 kohta, lisakohtade võimalus. Majutus kahes neljakohalises majakeses, sauna ärklikorrusel. Saun, telkimine. Giiditeenus Piusa matkarajal.

 

Piusa matkarada

 

Teksti juures olevatele piltidele klikkides näeb neid suuremalt.
Siit  aga on võimalik avada eraldi aknas suur matkaraja kaart.

 

Piiskopilinnuse varemete juurest Vana-Vastseliinas saab alguse Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala, kuhu on rajatud orgu tutvustav matkarada. Piusa kaitseala piirid kinnitati 8. juulil 1965.a. Kaitseala pindala on 720 ha.

 

Piusa jõgi saab alguse Suure Munamäe lähedal asuvast Perajärvest, mille kõrgus merepinnast on 245 meetrit. Jõgi suubub Pihkva järve, mis asub 30 meetri kõrgusel üle merepinna. Seega arvestades jõe kogupikkust (102,4 km) ja kogulangust (215 m) võib öelda, et tegemist on Eesti suurima languga jõega - 2,1 meetrit kilomeetri kohta. Piusa jõgi on piirijõeks setude ja võrokeste vahel- jõest paremal paikneb setu ning vasakul võrokeste asustus.

 

Piusa ürgoru matkaraja üldpikkus on umbes 15 km. Mõnede vaatamisväärsuste juurde on võimalik sõita autoga. Kaardil on tähistatud ka jalgrattatee.

 

Matk algab Vana-Vastseliina linnusevaremete juurest. Kes soovib lähemalt tutvuda linnuse ümbrusega, sel on võimalik teha umbes poolekilomeetrine ring ümber varemete. Tähistatud on Meeksi oja ja Piusa jõe ristumiskoht ning suursugused vaated linnuse tornidele.

 

Linnuse varemete juurest jõuame Vastseliina parki, mille rajas möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel tookordne mõisa omanik Q. v. Liphardt. Sagedasti külastas Vastseliina mõisat ja parki Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes kutsuti 1831. aasta kooleraepideemia ajal mõisasse koondatud haigeid ravima. Kreutzwald sõbrunes Liphardtiga ja osales tema korraldatud jahipidudel.

 

Rada jätkub pargi parempoolsest nurgast vana hobuseteed mööda üle Piusajõe talu nurme. Esimene suurem liivakivipaljand ilmub nähtavale umbes pool kilomeetrit pärast Vastseliina parki. Ühel kuumal suvepäeval läinud keegi sulaspoiss Paap allpool müüri olevasse võrendikku suplema ja uppunud. Sellest ajast peale nimetabki rahvas seda paljandit Paabu müüriks. (Kalda kõrgus 9 m, paljand 6 m.)

 

Rada läheb edasi vana hobuseteed mööda Piusajõe talu õue tagant kuni Kelba veskini. Kelba veski valmis 1933. aastal. Lihtjahvatamise kõrval tehti ka kruupe ja tangu.


 

Kelba veski juurest siirdub rada üle vana veskisilla jõe paremale kaldale. Külavaheteed mööda jõuame taas alla jõe äärde ning sealt edasi Makõ veskini.

 

Ajaloolase Heinrich Prantsu (1937) teateil töötas 18. sajandi lõpul siin mõisa vasekoda, kus veejõul taoti vaskriistu, esijoones viinakodade katlaid, torusid jm. vajalikku ümbruskonna mõisatele.

 

Edasi viib rada umbes 300 meetri kaugusel asuva Makõ müürini. Kallas on siin 21 meetrit kõrge, paljandi kõrgus aga 16 meetrit. Kohe paljandi all on telkimisvõimalus.

 

Rada laskub alla oru põhja ja jätkub piki jõekallast lammimetsas, millele on iseloomulikud puid põimivad humalad.

 

Edasi jõuame külavaheteed pidi Tiisleri veskini, mis ehitati 1920. a. Tiisleri veski juures suubub Piusasse oja, mis kunagi tähistas Võrumaa ja Petserimaa piiri.

 

Siit jätkub rada külavaheteed mööda Jõksi küla suunas. Umbes 2 kilomeetri pikkuse matka järel jõuame Kalmetumäe (Kääpamäe) paljandi (14 m) juurde, kuhu kaldaallikad on uuristanud ulatuslikke koopaid. Siin varjasid inimesed end veel II maailmasõja lahingute päevil. Kalmetumäe oru perv peab aga pärimuse järgi olema Põhjasõja- aegne matmispaik.

 

Järgmisest jõekäärust leiame rohkete kaldapääsukeste pesadega 14 m kõrguse paljandi, mida on hakatud kutsuma põhja pool oleva küla järgi Jõksi müüriks. Jõksi müüri all on telkimisplatsiks sobiv metsalagendik. Müürilt avaneb vaade jõe vastaskaldal kerkivale Liinamäele (Hinniala) varikule. Variku lõpetab Hobusejala (Puutka ehk Päevapööramise) mägi, mille näol peaks tegemist olema oosiga (350 m pikk ja 20 m kõrge). Mäe hari on nii kitsas, et kavalad jahimehed ajanud seda mööda metsloomi otse kotti. Kunagi paiknenud seal muinaslinnus.

 

Rada kulgeb läbi Jõksi küla Kapera-Meremäe maanteeni ja mööda seda edasi jõe poole kuni maanteesillani. Matkaraja teine osa Kapera -Meremäe teelt kuni Võru-Obinitsa maanteeni kulgeb suures osas jõeluhtadel ja kaldaäärsetes metsades, kus kohati on tähiseks ainult matkajast vasakul looklev Piusa jõgi. See on maastikukaitseala kõige inimpuutumatum osa.

 

Maanteelt läheb rada edasi jõe äärt mööda läbi kuusiku. Mõnesaja meetri pärast on jõe ääres näha ohvrikivi.

 

Rada jätkub piki jõe paremat kallast, järgmine huvitav rajapunkt on liigirikas Rebäseniit. Niidul on väike mändidega kaetud Kukumäe küngas, mis rahvapärimuse järgi on väepealiku haud.

 


Rada jätkub piki jõge, ületades luhaniite ja järsemaid orupervi. Umbes 2 km pärast jõuame Härma Mäemise ehk Keldre müürini.

 

Meie ees on Härma küla all olev Eesti kõrgeim devoni liivakivi paljand, oruperv küünib siin 43 meetrini, paljand kulgeb kuni 150 m ulatuses. Tähistatud rada läheb nüüd metsavaheteele, pöörates paremale. Siin pakub huvi jääajajärgse päritoluga liigestatud reljeef tüüpilise palumännikuga selle peal. Peagi näitab suunaviit Härma Alumise Müüri peale.

 

Paljand asub poole kilomeetri kaugusel järgmises jõekäärus. See 20,5 m kõrgune etteulatuv kalju on Piusa ürgorus kaunimaid. Siin jõekäärus on võimalik telkida ja lõket teha.

 

Rada jätkub nüüd samalt metsateelt, kust suunaviit siia müüri juurde juhatas. Poole kilomeetri pärast möödub rada Jõevere turismitalust. Talu lähedal on parkla.

 

Rada võib lõppeda kahte moodi. Väsinum matkaja võib kõndida piki metsateed Obinitsa-Võru maanteeni Lindora küla kohal. Teine, tähistatud rajavariant viib meid veel Tamme paljandite juurde ning jõuab samuti välja Obinitsa-Võru maanteeni Tamme veski kohal. Siin on Piusa jõe ürgoru matkaraja lõpp-punkt.

 

Matka võib lühendada, läbides ainult matkaraja esimese poole Vastseliina linnusevaremetest Kapera-Meremäe tee sillani või külastada ainult Härma müüre (auto võimalik jätta Jõevere talu parklasse). Matka võib jätkata Piusa klaasiliiva koobastesse.

 

Fotoviited

 

 

Piusal jõel on osaliselt võimalik ka paadiga sõita.

e-post »    avalehele »