Rahvusvaheline Maarahva Laat

Vastseliina valla üheks suurürituseks on igal aastal juunikuus toimuv Rahvusvaheline Maarahva Laat. Laat on eelkõige kauplemise koht, samas on see ka soodne võimalus igale ettevõtjale oma toodangu tutvustamiseks ja kontaktide loomiseks. Viimast eesmärki teenib ka kontaktide õhtu ettevõtjatele. Oluline osa on käsitööl. Erinevate maade ja paikkondade käsitöömeistrid pakuvad oma tooteid või valmistavad neid otse laadaliste silme all. Kauplemisele toob vaheldust mitmekülgne kultuuriprogramm: eri maade kultuurigruppide esinemised, kunstinäitused, spordivõistlused. Laat pakub ka hea võimaluse lisasissetuleku saamiseks kohalikele elanikele: piletite müük, toitlustamine, majutamine.
Esimene laat leidis aset 16. - 18. juunil 1995. aastal.

Lisa laada kohta

LAADA KODULEHT

Pühendusega naistele

Vastseliina Naisteklubi korraldab iga aasta märtsis Vastseliina rahvamajas loengu- ja kultuuriürituste päeva 'Pühendusega naistele'. Ürituse eesmärgiks on organiseerida maainimestele, kes kodust harva kaugemale pääsevad, positiivsete elamuste päev: pakkuda arendavaid loenguid ja kultuuriprogrammi. Osalejaid on olnud palju, aktiivselt on osaletud vestlusringides ning kasutatud teisi pakutud teenuseid.
Esimene üritus toimus 7. märtsil 1998. aastal. Oli võimalus kuulata loenguid mh firma suhtlemiskultuurist, toitumisest erinevas vanuses, stiiliõpetusest.
Oma teenuseid pakkusid erinevad kosmeetikafirmad, võimalus oli kasutada maniküüri teenuseid. Järgnevatel aastatel lisandusid vestlusringid ja moenäitused.

Lindora laat

Lisaks Rahvusvahelisele Maarahva Laadale toimub igal aastal Vastseliina valla territooriumil veel teinegi laat, Lindora laat. Lindora on kolme valla traditsioonide ja oskuste ühinemiskoht.
Lindora laat on eriline selle poolest, et seda üritust ei paista keegi juhtivat. Ei korraldavat komisjoni, ei reklaami ega eelarvet, keegi ei planeeri ega kavanda, ei pane kinni müügikohti ega korralda laadajärgset korraloomist. Ja ometi sujub kõik nagu oleks keegi laada hoolikalt ette valmistanud. Kes soovib müüa - see müüb, kes osta - see ostab, kes lihtsalt suhtlema tuleb - jääb rahule temagi. Päeva lõpuks, kui kauplemised kaubeldud, ei jää tühjaksjäänud laadaplatsi katma kunagi inetu prügikiht - hoolimatu looduse reostamine ei ole maainimesel kombeks.
Lindora küla on olnud ümbruskonnas laatade poolest kuulus juba pikka aega, sest esimene laat peeti siin juba 1920. aastate alguses. See ei toimunud küll Lindoras vaid Lepassaares, mis jääb 4 km kõrvale. Maapind oli seal madal ja porine ning seetõttu otsiti sobivamat paika. Laadapidamise kohaks sai kuiv ja liivane männik, mis asub Vastseliina, Obinitsa ja Lepassaare külla viivate teede ristumiskohal.
Laat hakkas toimuma iga aasta 28. oktoobril. Algselt kaubeldi ainult koduloomadega. Hiljem hakati kaubitsema veel tööstuskaupadega, omavalmistatud esemetega, käsitööga ja aiasaadustega. Ei puudunud ka koduõlu. Kauplemine toimus varavalgest hilisõhtuni. Sellele järgnenud päeval käisid poisikesed laadaplatsi üle vaatamas, mille käigus leiti peenraha, tühje pudeleid ja muudki huvitavat.
80-ndate keskpaiku tekkis kartus, et põline laadatraditsioon hakkab välja surema, kuid 90-ndatel on laat jällegi uue hoo sisse saanud.
See laat on omamoodi nagu kodukandi kokkutulek. Tulevad kohalikud inimesed ja need, keda elu siit kaugemale kandnud on. Ja kes kord juba käinud on, see tuleb järgmisel aastal jälle.

Künnipäev

Vastseliina 'Teisipäevaklubi' pakkus välja idee korraldada vallas üllatusüritusena künnivõistlus Robert Lepiksoni talu maadel Kündjas. Küla paistis igati sobivat taolise ürituse korraldamiseks ; nii koostati projektid, toetust saadi siit ja sealt ning 19.augustil 2000 saigi üritus 'Mägieestlaste künnipäev Kündjas' teoks.
Esimese avavao kündsid adrakurgede taga lahti taluperemees ja hobusejuht oli põllumajandusminister Ivari Padar. Peale künnivõistlusel osalejate ja pealtvaatajate oli üritusel viis põllumajandustehnika müügifirmat, kes tutvustasid tuntud traktorimarke. Vaadata oli ka vanu muuseumihõngulisi traktoreid, millest mõnedki tänaseni on veel künnikõlbulikud.
Ürituse raames toimus ka kolm vabaõhuseminari ning päeva teisel poolel teatevõistlus külakoondistele. Võistluse käigus näidati tüüpilisi talutöid maaperes. Kiireim oli haanjalaste koondis. Künnivõistluste võitis aga Vastseliina mees Aare Kunnus.
Laulu ja nalja tegi Loosi Maanaiste Seltsi ansambel.
Tegevust oli kõigile : mehed oskasid hinnata kündi 'karmil' mägieestlaste kuppelmaastikul ja imetlesid uhkeid traktoreid ; teadmisjanulised said infot maastikuhoolduse ja maaelu toetusprogrammide kohta ; muidu uudistajatele oli vaadata erinevat käsitööd ja võimalus maatoiduga keha kinnitada.
Päev lõppes ühise riigupiruka söömisega.