MATKARADADE KAARDID

 

  • Kirikumäe järve matkarajad

Kirikume jrve matkarajad

KERGUMÄE JÄRVE MATKARADA
 
KIRIKUMÄE PISIJÄRVEDE MATKARADA
 

Kirikumäe matkaraja infovoldik (4 898 Kb)

 

  • Piusa jõe ürgoru väike matkaring

  Piusa vaike matkarada

 

PIUSA JÕE ÜRGORU VÄIKE MATKARING

 

 

 

  •  Piusa jõe ürgoru suur matkarada

  Piusa matkaraja kaart

Siit  ( pdf 3Mb) on võimalik vaadata või allalaadida suur matkaraja kaart.
 

Piusa matkarada

Piiskopilinnuse varemete juurest Vana-Vastseliinas saab alguse Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala, kuhu on rajatud orgu tutvustav matkarada. Piusa kaitseala piirid kinnitati 8. juulil 1965.a. Kaitseala pindala on 720 ha.

Piusa jõgi saab alguse Suure Munamäe lähedal asuvast Perajärvest, mille kõrgus merepinnast on 245 meetrit. Jõgi suubub Pihkva järve, mis asub 30 meetri kõrgusel üle merepinna. Seega arvestades jõe kogupikkust (102,4 km) ja kogulangust (215 m) võib öelda, et tegemist on Eesti suurima languga jõega - 2,1 meetrit kilomeetri kohta. Piusa jõgi on piirijõeks setude ja võrokeste vahel- jõest paremal paikneb setu ning vasakul võrokeste asustus.

Piusa ürgoru matkaraja üldpikkus on umbes 15 km. Mõnede vaatamisväärsuste juurde on võimalik sõita autoga. Kaardil on tähistatud ka jalgrattatee.

Matk algab Vana-Vastseliina linnusevaremete juurest. Kes soovib lähemalt tutvuda linnuse ümbrusega, sel on võimalik teha umbes poolekilomeetrine ring ümber varemete. Tähistatud on Meeksi oja ja Piusa jõe ristumiskoht ning suursugused vaated linnuse tornidele.

Vana-Vastseliina park Linnuse varemete juurest jõuame Vastseliina parki, mille rajas möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel tookordne mõisa omanik Q. v. Liphardt. Sagedasti külastas Vastseliina mõisat ja parki Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes kutsuti 1831. aasta kooleraepideemia ajal mõisasse koondatud haigeid ravima. Kreutzwald sõbrunes Liphardtiga ja osales tema korraldatud jahipidudel.

 

14

Rada jätkub pargi parempoolsest nurgast vana hobuseteed mööda üle Piusajõe talu nurme. Esimene suurem liivakivipaljand ilmub nähtavale umbes pool kilomeetrit pärast Vastseliina parki. Ühel kuumal suvepäeval läinud keegi sulaspoiss Paap allpool müüri olevasse võrendikku suplema ja uppunud. Sellest ajast peale nimetabki rahvas seda paljandit Paabu müüriks. (Kalda kõrgus 9 m, paljand 6 m.)

 

Kelba veski

Rada läheb edasi vana hobuseteed mööda Piusajõe talu õue tagant kuni Kelba veskini. Kelba veski valmis 1933. aastal. Lihtjahvatamise kõrval tehti ka kruupe ja tangu.

 

Makõ veski

Kelba veski juurest siirdub rada üle vana veskisilla jõe paremale kaldale. Külavaheteed mööda jõuame taas alla jõe äärde ning sealt edasi Makõ veskini.

 

Ajaloolase Heinrich Prantsu (1937) teateil töötas 18. sajandi lõpul siin mõisa vasekoda, kus veejõul taoti vaskriistu, esijoones viinakodade katlaid, torusid jm. vajalikku ümbruskonna mõisatele.

Makõ müür

 

Edasi viib rada umbes 300 meetri kaugusel asuva Makõ müürini. Kallas on siin 21 meetrit kõrge, paljandi kõrgus aga 16 meetrit. Kohe paljandi all on telkimisvõimalus.

 

humalad

 

Rada laskub alla oru põhja ja jätkub piki jõekallast lammimetsas, millele on iseloomulikud puid põimivad humalad.

 

Edasi jõuame külavaheteed pidi Tiisleri veskini, mis ehitati 1920. a. Tiisleri veski juures suubub Piusasse oja, mis kunagi tähistas Võrumaa ja Petserimaa piiri.

Kalmetumäe paljand Siit jätkub rada külavaheteed mööda Jõksi küla suunas. Umbes 2 kilomeetri pikkuse matka järel jõuame Kalmetumäe (Kääpamäe) paljandi (14 m) juurde, kuhu kaldaallikad on uuristanud ulatuslikke koopaid. Siin varjasid inimesed end veel II maailmasõja lahingute päevil. Kalmetumäe oru perv peab aga pärimuse järgi olema Põhjasõja- aegne matmispaik.

Järgmisest jõekäärust leiame rohkete kaldapääsukeste pesadega 14 m kõrguse paljandi, mida on hakatud kutsuma põhja pool oleva küla järgi Jõksi müüriks. Jõksi müüri all on telkimisplatsiks sobiv metsalagendik. Müürilt avaneb vaade jõe vastaskaldal kerkivale Liinamäele (Hinniala) varikule. Variku lõpetab Hobusejala (Puutka ehk Päevapööramise) mägi, mille näol peaks tegemist olema oosiga (350 m pikk ja 20 m kõrge). Mäe hari on nii kitsas, et kavalad jahimehed ajanud seda mööda metsloomi otse kotti. Kunagi paiknenud seal muinaslinnus.

Rada kulgeb läbi Jõksi küla Kapera-Meremäe maanteeni ja mööda seda edasi jõe poole kuni maanteesillani. Matkaraja teine osa Kapera -Meremäe teelt kuni Võru-Obinitsa maanteeni kulgeb suures osas jõeluhtadel ja kaldaäärsetes metsades, kus kohati on tähiseks ainult matkajast vasakul looklev Piusa jõgi. See on maastikukaitseala kõige inimpuutumatum osa.

Ohvrikivi Maanteelt läheb rada edasi jõe äärt mööda läbi kuusiku. Mõnesaja meetri pärast on jõe ääres näha ohvrikivi.

Rada jätkub piki jõe paremat kallast, järgmine huvitav rajapunkt on liigirikas Rebäseniit. Niidul on väike mändidega kaetud Kukumäe küngas, mis rahvapärimuse järgi on väepealiku haud.

Luhaniit

 

Rada jätkub piki jõge, ületades luhaniite ja järsemaid orupervi. Umbes 2 km pärast jõuame Härma Mäemise ehk Keldre müürini.

 

 
liivakivi paljand Meie ees on Härma küla all olev Eesti kõrgeim devoni liivakivi paljand, oruperv küünib siin 43 meetrini, paljand kulgeb kuni 150 m ulatuses. Tähistatud rada läheb nüüd metsavaheteele, pöörates paremale. Siin pakub huvi jääajajärgse päritoluga liigestatud reljeef tüüpilise palumännikuga selle peal. Peagi näitab suunaviit Härma Alumise Müüri peale.
 

Paljand asub poole kilomeetri kaugusel järgmises jõekäärus. See 20,5 m kõrgune etteulatuv kalju on Piusa ürgorus kaunimaid. Siin jõekäärus on võimalik telkida ja lõket teha.

Metsatee Rada jätkub nüüd samalt metsateelt, kust suunaviit siia müüri juurde juhatas. Poole kilomeetri pärast möödub rada Jõevere turismitalust. Talu lähedal on parkla.

Rada võib lõppeda kahte moodi. Väsinum matkaja võib kõndida piki metsateed Obinitsa-Võru maanteeni Lindora küla kohal. Teine, tähistatud rajavariant viib meid veel Tamme paljandite juurde ning jõuab samuti välja Obinitsa-Võru maanteeni Tamme veski kohal. Siin on Piusa jõe ürgoru matkaraja lõpp-punkt.

Matka võib lühendada, läbides ainult matkaraja esimese poole Vastseliina linnusevaremetest Kapera-Meremäe tee sillani või külastada ainult Härma müüre (auto võimalik jätta Jõevere talu parklasse). Matka võib jätkata Piusa klaasiliiva koobastesse.

Fotoviited

 

Piusal jõel on osaliselt võimalik ka paadiga sõita.