Piusa jõgi saab alguse Suure Munamäe lähedal asuvast Perajärvest, mille kõrgus merepinnast on 245 meetrit, ja suubub Pihkva järve. Piusa on Eesti suurima langusega jõgi-215 meetrit 102,4 kilomeetri kohta. Tiisleri veskist allavoolu paikneb jõest vasakul võrokeste ning paremal setode asustus.

Ürgorg võeti jõe keskjooksu osas Vana-Vastseliinast kuni Saetammeni devoni liivakivi paljandite ja loodusmaastike kaitseks juba 1962 kaitse alla. Kaitseala läbib Piusa jõe ürgoru suurt matkarada (umbes 15 km). Käesolev väike matkaring on umbes 3,5 km. pikk.

1. PIIRI KÕRTS (KÜLASTUSKESKUS) asub Vana-Vastseliinas möödunud sajandite jooksul tähtsa Riia-Pihkva kaubatee ääres. Koos hobupostijaamaga oli see ära märgitud juba 1695. Aasta teedeatlases. Kõrts turustas kohaliku mõisa toodangut ja oli peatumis- ja ajaviitekohaks. Piiri kõrts taasavati toitlustus- ja meelelahutusasutusena 1990-ndate algul.

2. VASTSELIINA LINNUSE juurde viib kõrtsi juurest rada .Matka saab alustada või lõpetada poolekilomeetrilise ringiga ümber linnusevaremete. See võimaldab tutvuda linnuse lähiümbrusega ja nautida vaateid linnuse tornidele. Linnus rajati 1342. aastal looduslikule neemikule Piusa jõe ja Meeksi oja ühinemiskohal Tartu piiskopkonna kagupoolseima ning tugevaima piirikindlusena. Linnus sai oma imettegeva püha risti tõttu palverändurite sihtkohaks. Põhjasõja algul 1702, purustati linnus ja hävitati ümbritsev asula. Vastseliina linnuses asub Eesti vanim valge-toonekure haudepesa, dateeritud aastal 1841.

3. VANA-VASTSELIINA PARKI (VASTSELIINA MÕISAPARKI) saab varemete juurest mööda treppi alla minnes .Pargi rajas 1830 Vastseliina mõisa omanik C.G.v.Liphart. Peamisteks puuliikideks on tamm, lehis, arukask ja mägimänd. Pargis on võimalik telkida.

4. PAABU MÜÜRI juurde saab mööda vana hobuseteed. Kallas on 9 ja ülemdevoni paljand 6 m kõrge, kusjuures Gauja ja Amata lademete piir on näha umbes 2 m paksuse kirjuvärvilise savikihi kohal. Müür olevat nime saanud sulaspoisi Paabu järgi, kes kuumal suvepäeval müürilt alla kukkunud ja uppunud.

5. KELBA VESKI juurde viib sama hobusetee. Vanadel aegadel lõigati ja hööveldati siin laudu ning löödi laastu. 1933 Riiast toodud turbiini abil hakati tegema lihtjahu, tangu ja kruupe.

6. KELBA ORGU saab üle vana veskisilla jõe paremale kaldale minnes. Siit saab minna küll piki Piusa jõge suurele matkarajale, kuid meie väike matkaring suundub sügavasse järsakuliste nõlvadega uhtorgu, mille põhjas vuliseb märgadel aegadel ojake. Siinne laialeheline mets koos surnud lamapuidu ja mitmekesise alustaimestikuga on potentsiaalse vääriselupaiga puhvertsoon. Matk lõpeb kas ringiga ümber linnusevaremete või ilma selleta Piiri kõrtsi juures.

Piusa vaike matkarada