Rahvamajast

Vastseliina rajooni keskuses sai 1956. aastal valmis Vastseliina kultuurimaja, mis algselt kandis Agro-zoopropaganda maja nimetust. 1991. aastal muutus maja nimi – Vastseliina kultuurimajast sai Vastseliina Rahvamaja.

Vastseliina rahvamajas toimetavad Vastseliina Raamatukogu, MTÜ Vastseliina Käsitööühing, Vastseliina eakate klubi Heldela ja Vastseliina muusikakooli trummiõpetus (klassiruum). Majas tegutseb ka kino. Rahvamajas saab vaadata erinevaid näitusi. Vastseliina rahvamaja saal mahutab 200 istekohta. Kohvik mahutab 20 istekohta (pika laua taha ka 30). Seminariruumis ehk valges toas on 20 istekohta. 

Vastseliina rahvamajas tähistatavad traditsioonilised üritused on Eesti Vabariigi aastapäev, pärimuspäev, kevadpidu, eakate väljasõit, advendiaja alguse tähistamine, jõulupeod, eakatele ja lastele, jõululaat, üle aastate aastavahetuse pidu, erinevate rahvakalendri tähtpäevade tähistamine. Lisaks toimuvad tantsuõhtud, kontserdid, teatrietendused jm. Maja renoveeritit viimati 2004. aastal väljast ja 2005. aastal seest. 2020. aastal tehti maja ümbruses verikaalplaneering.

 

Rahvamaja ehitati 1956. aastal ja tollal kandis see nime Vastseliina agro-zoopropaganda maja.  Rahvasuus nimetati maja kultuurimajaks. 1991. aastal sai kultuurimajast rahvamaja

Rahvamaja projekti autor on Arnold Matteus, kes oli mõjutatud vene 19. sajandi klassikalisest arhitektuurist. Ehituses on näha klassikale standardseid võtteid: hoone keskosa rõhutamine sammaspostitusega, 2 poole sümmeetrilisusega ja ülal kolmnurkse frontooniga.

Põhiplaanilt on hoone U-kujuline. Fassaadi ilmestab detailirohke dekoor. Uhke stalinistliku rahvamaja esimesel korrusel on ringi- ja administratiivruumid, teisel korrusel saal koos sinna juurde kuuluvate abiruumidega.

Selliseid Stalini-aegseid sammastega kultuuritempleid võib Eestimaal kohata veel Antslas, Orissaares, Abja-Paluojas, Püssis ja Keilas.

Rahvamaja renoveeriti aastatel 2002–2004 väljast ja 2005. aastal seest. Selle tulemusena säilitati maja autentne väljanägemine.

Raamatukogu sai uue kuue 2005. aastal. 2020. aastal tehti maja ümbruses vertikaalplaneering.

Vastseliina rahvamaja saal mahutab 200 istekohta ja kohvik 20 istekohta (pika laua taha ka 30). Konverentsitoas ehk valges toas on 20 istekohta.

Võru vallavalitsus korraldas 2023. aastast kevadel ümber vallavalitsuse hallatavate kultuuri- ja noorsootööasutuste tegevuse, lõi Võru valla kultuuri- ja noorsootöökeskuse ning viis valla rahvamajad, kultuurimaja ja noortekeskused keskuse juhtimise alla, teiste seas ka Vastseliina rahvamaja. Võru valla kultuuri- ja noorsootöökeskust juhib Maarika Rosenberg. Ümberkorralduste tulemusel jäid suurematesse kultuuriasutustesse – Orava kultuurimajja ning Vastseliina ja Lasva rahvamajadesse tööle kultuurikorraldajad ja majaperenaised.

Vastseliina rahvamaja direktorid/juhatajad:

1956 Hillar Uustalu

1956–1958 Leonid Erik

1958–1964 Aarne Viikmäe

1964–1974 Kaarel Lokk

1974–1976 Aleksander Rõõmusoks

1976–1985 Reet (Niidu) Telk

1985–1987 Ruta Veski

1987–1991 Reet Jallai

1993–2006 Ivar Traagel

2006–2011 Arne Leelanss

2011–2014 Peeter Laursson

2014–2016 Aigi Pall (valla kultuurijuht)

2016–2023 Anneli Lõhmus

2023–.. Maarika Rosenberg (Võru valla kultuuri- ja noorsootöökeskuse direktor)

Kunstilised juhid:

1956–1957 Johannes Liivak

1957–1958 vennad Jansid

1958–1959 Linda Aasa

1959–1975 Claudius Hirv

1975–1984 Helju Müürsepp

1984–1994 Ruta Veski (Paur)

1994–2007Annela Tohv, Ingrid Välbe (metoodik, kunstiline juht)

2007–2008 Anneliis Prants

2008–2016 Anneli Lõhmus

2016–2018 Kinne-Riin Reest

2018–2020 Alice Kirsipuu

2020–2021 Merle Kons

2021–2022 Tiina Niitvägi-Hellamaa

2022–2023 Mari Viiard

2023–.. Anneli Lõhmus (kultuurikorraldaja)

Instruktorid:

1956–1957 Hilda Trallmann Markna

1957–1958 vennad Jansid

1958–1960 Kaarel Truu

1960–1962 Valju Raudik

1962–1965 Kaarel Lokk

1965–1967 Asta Luik

1967–1975 Avo Koobakene

1975–1978 Reet Niidu

1978–1987 Viktor Leuška, Ergav Pant

1987– Arvo Sikk

Vastseliina rahvamaja teeb koostööd alevikus asuvate Vastseliina gümnaasiumi ja muusikakooli, noortemaja, lasteaia, samas majas asuvate raamatukogu ja MTÜ-ga Vastseliina Käsiööühing ning teiste piirkonna MTÜ-dega. Oma aktiivse seltsielu poolest on Vastseliina rahvamaja tuntud nii Võru maakonnas kui ka kaugemal.

Vastseliinat tuntakse eriti tänu rahvatantsu traditsioonile, mille eestvedajaks oli pikki aastaid tantsupärandi kandja ja hoidja tantsumemm Helju Müürsepp (1926–2016). Ta polnud mitte ainult oma kodukandi, vaid Eesti üks teenekamaid rahvatantsujuhte. Tema auks paigaldati 2014. aastal Vastselina rahvamaja ette mälestuspink.

Helju Müürsepa õpetust ja pärandit kannavad edasi tänased Vastseliina rahvamaja tantsujuhid ja tantsijad. Vastseliina tantsurühmad on esindanud Võrumaad kohalikel, maakondlikel ja vabariiklikel tantsupidudel.

Vastseliinas tegutsevad järgmised rühmad:

  • segarahvatantsurühm Kullerid (1948–..)
  • 7.–12. klassi neidude rahvatantsurühm Moonid (2016–..)
  • eakate klubi Heldela rahvatantsurühm (1993–..)
  • eakate klubi Heldela lauluansambel (1993–..)
  • segarühma Kullerid vilistlaste segarahvatantsurühm (2023–..)
  • naisrühm Naistepuna (2022–..)
  • Vastseliina–Misso puhkpilliorkester (2013–..)
  • karaktertantsurühm Gruuvikeerajad (2022–..)
  • Laste ja noorte näitering – see rühm alustas 2022, samal alal tegutseti juba 2000ndatel

Lisaks toimub Vastseliina rahvamajas:

  • jooga
  • jumping
  • aeroobika
  • kõhutants

Segarahvatantsurühm Kullerid on esindanud eesti rahvakultuuri ja rahvatantsu edukalt paljudel nii kodumaal kui ka mitmetel rahvusvahelistel festivalidel. Esinetud on Lätis, Leedus, Venemaal, Rootsis, Norras, Soomes, Saksamaal, Hispaanias, Palma de Malorcal, Itaalias Sitsiilias ja Taanis.

Püsiva kollektivi kujunemisel on oma osa etendanud traditsioonid: ühised rühmaõhtud ja väljasõidud. 2023. aastal tähistasid Kullerid 75. tegutsemisaastat. Segarahvatantsurühma Kullerid juhendaja on Inga Leelanss.

Eakate klubi Heldela alustas tegevust 1993. aastal. Klubi hing ning eestvedaja oli aastaid Maie Kõrvel. Klubi loomise eesmärgiks oli tuua kodust välja ühiskonnaelust kõrvalejäänud inimesed ja luua neile võimalus aktiivselt aega veeta.

Klubis tegeletakse võimlemise, rahvatantsu, laulmise ja käsitööga. Kutsutakse külla huvitavaid inimesi, võetakse osa Lõuna-Eesti regiooni pidudest.

Vastseliina puhkpilliorkester loodi 1929. aasta jaanuaris juhendaja Johannes Saarniit poolt. Mängiti laulupäevadel, kontsertidel, matustel, sünnipäevadel jne.

2013  kannab orkester nime Vastseliina–Misso puhkpilliorkester ja seda juhatab  Valdur Helm. Üllar Kõlli on orkestris kõige kauem mänginud orkestrant ja ühtlasi orkestri mälupank.

MTÜ Vastseliina Käsitööühing on tegutsenud alates 1993. aastast. Selle aja jooksul on õpitud: siidi-, portselani- ja klaasimaali, taime- ja lilleseadeid, õmblemist, kangakudumist, lapitehnikat ja nahkehistööd. Kursusest võtavad osa igas eas huvilised. Korraldatud ja osaletud on ka mitmetel olulistel käsitöönäitustel: Lapivaip 100 (2018), “Lapiline Balti kett“ (2019), „Meenutades Ilmet“ (2020), "Värvide mäng kaleidoskoobis (Vastseliina Käsitööühing 30)" (2023) jt juubelinäitused.

Varasemalt on Vastseliina rahvamajas tegutsenud veel:

  • naiskoor
  • meeskoor
  • meeskvartett
  • poistekoor
  • instrumentaalansambel
  • segaansambel
  • instrumentaal-vokaal ansambel, 2005 ansambel Armuke
  • täiskasvanute näitering
  • Tantsuveteranid Tave (1972–2018)
  • Vastseliina kammerkoor (1988–2019)
  • Vastseliina naisteklubi (1995–..?)
  • Vastseliina Teisipäevaklubi (1995–..)
  • tantsu- ja võimlemisklubi Exit (2003–2014)
  • lasterühm Mikud-Mannid (2004–2009)

Ürituste korraldamisel aitavad kaasa ning panevad õla alla rahvamajas koos käivad huvigrupid. Suuremad ettevõtmised saavad teoks ühiste arutelude ning mõttetalgute tulemusena koostöös valla haridusasutuste, seltside ning rahvamajas tegutsevate huvigruppidega.

Vastseliina rahvamajas tähistatavad traditsioonilised üritused aastalõikes on:

  • Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud üritused
  • pärimuspäev
  • kevadpidu
  • eakatepäeva väljasõidud
  • advendiaja alguse tähistamine,
  • jõulupeod eakatele,
  • jõululaat,
  • üle aastate aastavahetusepidu,
  • rahvakalendri tähtpäevade tähistamine (vastlad, jüripäev jm).
  • tantsuõhtud,
  • kontserdid,
  • külalisetendused,
  • rohevahetus,
  • üritustesarjas „Viis Võru valla päeva" Vastseliina piirkonna päev
  • Eestimaa rahvamajade päev/nädal
  • raamatukogude korraldusel kohtumisõhtud kirjandusinimestega
  • Töötoad (näiteks küünalde ja pärlitest kaelakeede meisterdamine, klaasitööd, fruktodisain jpt)

Näitused

Vastseliina rahvamajas teise korruse fuajees ja peeglisaalis on aastaringselt üleval erinevad näitused. Neist kõige huvipakkuvamad ja rahvarohkemad on olnud Võru valla aukodaniku, kohaliku ajaloouurija ja jäädvustaja Ago Ruusi fotonäitused:   „Vastseliina alevik 100 „Aleviku algaastate vastseliinlasi”“ (2022 ja 2023), „Laadapildid“ (2021), "Pildid klaasidelt. Jäädvustusi Vastseliina kandi inimestest." (2013).

Lisaks Vastseliina käsitööühingu näitused ja palju rändnäitusi.