Rahvamajast
Vastseliina rajooni keskuses sai 1956. aastal valmis Vastseliina kultuurimaja, mis algselt kandis Agro-zoopropaganda maja nimetust. 1991. aastal muutus maja nimi – Vastseliina kultuurimajast sai Vastseliina Rahvamaja.
Vastseliina rahvamajas toimetavad Vastseliina Raamatukogu, MTÜ Vastseliina Käsitööühing, Vastseliina eakate klubi Heldela ja Vastseliina muusikakooli trummiõpetus (klassiruum). Majas tegutseb ka kino. Rahvamajas saab vaadata erinevaid näitusi. Vastseliina rahvamaja saal mahutab 200 istekohta. Kohvik mahutab 20 istekohta (pika laua taha ka 30). Seminariruumis ehk valges toas on 20 istekohta.
Vastseliina rahvamajas tähistatavad traditsioonilised üritused on Eesti Vabariigi aastapäev, pärimuspäev, kevadpidu, eakate väljasõit, advendiaja alguse tähistamine, jõulupeod, eakatele ja lastele, jõululaat, üle aastate aastavahetuse pidu, erinevate rahvakalendri tähtpäevade tähistamine. Lisaks toimuvad tantsuõhtud, kontserdid, teatrietendused jm. Maja renoveeritit viimati 2004. aastal väljast ja 2005. aastal seest. 2020. aastal tehti maja ümbruses verikaalplaneering.
Arhitektuur
Rahvamaja ehitati 1956. aastal ja tollal kandis see nime Vastseliina agro-zoopropaganda maja. Rahvasuus nimetati maja kultuurimajaks. 1991. aastal sai kultuurimajast rahvamaja
Rahvamaja projekti autor on Arnold Matteus, kes oli mõjutatud vene 19. sajandi klassikalisest arhitektuurist. Ehituses on näha klassikale standardseid võtteid: hoone keskosa rõhutamine sammaspostitusega, 2 poole sümmeetrilisusega ja ülal kolmnurkse frontooniga.
Põhiplaanilt on hoone U-kujuline. Fassaadi ilmestab detailirohke dekoor. Uhke stalinistliku rahvamaja esimesel korrusel on ringi- ja administratiivruumid, teisel korrusel saal koos sinna juurde kuuluvate abiruumidega.
Selliseid Stalini-aegseid sammastega kultuuritempleid võib Eestimaal kohata veel Antslas, Orissaares, Abja-Paluojas, Püssis ja Keilas.
Rahvamaja renoveeriti aastatel 2002–2004 väljast ja 2005. aastal seest. Selle tulemusena säilitati maja autentne väljanägemine.
Raamatukogu sai uue kuue 2005. aastal. 2020. aastal tehti maja ümbruses vertikaalplaneering.
Vastseliina rahvamaja saal mahutab 200 istekohta ja kohvik 20 istekohta (pika laua taha ka 30). Konverentsitoas ehk valges toas on 20 istekohta.
Töökorraldus
Võru vallavalitsus korraldas 2023. aastast kevadel ümber vallavalitsuse hallatavate kultuuri- ja noorsootööasutuste tegevuse, lõi Võru valla kultuuri- ja noorsootöökeskuse ning viis valla rahvamajad, kultuurimaja ja noortekeskused keskuse juhtimise alla, teiste seas ka Vastseliina rahvamaja. Võru valla kultuuri- ja noorsootöökeskust juhib Maarika Rosenberg. Ümberkorralduste tulemusel jäid suurematesse kultuuriasutustesse – Orava kultuurimajja ning Vastseliina ja Lasva rahvamajadesse tööle kultuurikorraldajad ja majaperenaised.
Vastseliina rahvamaja direktorid/juhatajad:
1956 Hillar Uustalu
1956–1958 Leonid Erik
1958–1964 Aarne Viikmäe
1964–1974 Kaarel Lokk
1974–1976 Aleksander Rõõmusoks
1976–1985 Reet (Niidu) Telk
1985–1987 Ruta Veski
1987–1991 Reet Jallai
1993–2006 Ivar Traagel
2006–2011 Arne Leelanss
2011–2014 Peeter Laursson
2014–2016 Aigi Pall (valla kultuurijuht)
2016–2023 Anneli Lõhmus
2023–.. Maarika Rosenberg (Võru valla kultuuri- ja noorsootöökeskuse direktor)
Kunstilised juhid:
1956–1957 Johannes Liivak
1957–1958 vennad Jansid
1958–1959 Linda Aasa
1959–1975 Claudius Hirv
1975–1984 Helju Müürsepp
1984–1994 Ruta Veski (Paur)
1994–2007Annela Tohv, Ingrid Välbe (metoodik, kunstiline juht)
2007–2008 Anneliis Prants
2008–2016 Anneli Lõhmus
2016–2018 Kinne-Riin Reest
2018–2020 Alice Kirsipuu
2020–2021 Merle Kons
2021–2022 Tiina Niitvägi-Hellamaa
2022–2023 Mari Viiard
2023–.. Anneli Lõhmus (kultuurikorraldaja)
Instruktorid:
1956–1957 Hilda Trallmann Markna
1957–1958 vennad Jansid
1958–1960 Kaarel Truu
1960–1962 Valju Raudik
1962–1965 Kaarel Lokk
1965–1967 Asta Luik
1967–1975 Avo Koobakene
1975–1978 Reet Niidu
1978–1987 Viktor Leuška, Ergav Pant
1987– Arvo Sikk
Vastseliina rahvamaja teeb koostööd alevikus asuvate Vastseliina gümnaasiumi ja muusikakooli, noortemaja, lasteaia, samas majas asuvate raamatukogu ja MTÜ-ga Vastseliina Käsiööühing ning teiste piirkonna MTÜ-dega. Oma aktiivse seltsielu poolest on Vastseliina rahvamaja tuntud nii Võru maakonnas kui ka kaugemal.
Rahvatants ja ringitegevus
Vastseliinat tuntakse eriti tänu rahvatantsu traditsioonile, mille eestvedajaks oli pikki aastaid tantsupärandi kandja ja hoidja tantsumemm Helju Müürsepp (1926–2016). Ta polnud mitte ainult oma kodukandi, vaid Eesti üks teenekamaid rahvatantsujuhte. Tema auks paigaldati 2014. aastal Vastselina rahvamaja ette mälestuspink.
Helju Müürsepa õpetust ja pärandit kannavad edasi tänased Vastseliina rahvamaja tantsujuhid ja tantsijad. Vastseliina tantsurühmad on esindanud Võrumaad kohalikel, maakondlikel ja vabariiklikel tantsupidudel.
Vastseliinas tegutsevad järgmised rühmad:
- segarahvatantsurühm Kullerid (1948–..)
- 7.–12. klassi neidude rahvatantsurühm Moonid (2016–..)
- eakate klubi Heldela rahvatantsurühm (1993–..)
- eakate klubi Heldela lauluansambel (1993–..)
- segarühma Kullerid vilistlaste segarahvatantsurühm (2023–..)
- naisrühm Naistepuna (2022–..)
- Vastseliina–Misso puhkpilliorkester (2013–..)
- karaktertantsurühm Gruuvikeerajad (2022–..)
- Laste ja noorte näitering – see rühm alustas 2022, samal alal tegutseti juba 2000ndatel
Lisaks toimub Vastseliina rahvamajas:
- jooga
- jumping
- aeroobika
- kõhutants
Segarahvatantsurühm Kullerid on esindanud eesti rahvakultuuri ja rahvatantsu edukalt paljudel nii kodumaal kui ka mitmetel rahvusvahelistel festivalidel. Esinetud on Lätis, Leedus, Venemaal, Rootsis, Norras, Soomes, Saksamaal, Hispaanias, Palma de Malorcal, Itaalias Sitsiilias ja Taanis.
Püsiva kollektivi kujunemisel on oma osa etendanud traditsioonid: ühised rühmaõhtud ja väljasõidud. 2023. aastal tähistasid Kullerid 75. tegutsemisaastat. Segarahvatantsurühma Kullerid juhendaja on Inga Leelanss.
Eakate klubi Heldela alustas tegevust 1993. aastal. Klubi hing ning eestvedaja oli aastaid Maie Kõrvel. Klubi loomise eesmärgiks oli tuua kodust välja ühiskonnaelust kõrvalejäänud inimesed ja luua neile võimalus aktiivselt aega veeta.
Klubis tegeletakse võimlemise, rahvatantsu, laulmise ja käsitööga. Kutsutakse külla huvitavaid inimesi, võetakse osa Lõuna-Eesti regiooni pidudest.
Vastseliina puhkpilliorkester loodi 1929. aasta jaanuaris juhendaja Johannes Saarniit poolt. Mängiti laulupäevadel, kontsertidel, matustel, sünnipäevadel jne.
2013 kannab orkester nime Vastseliina–Misso puhkpilliorkester ja seda juhatab Valdur Helm. Üllar Kõlli on orkestris kõige kauem mänginud orkestrant ja ühtlasi orkestri mälupank.
MTÜ Vastseliina Käsitööühing on tegutsenud alates 1993. aastast. Selle aja jooksul on õpitud: siidi-, portselani- ja klaasimaali, taime- ja lilleseadeid, õmblemist, kangakudumist, lapitehnikat ja nahkehistööd. Kursusest võtavad osa igas eas huvilised. Korraldatud ja osaletud on ka mitmetel olulistel käsitöönäitustel: Lapivaip 100 (2018), “Lapiline Balti kett“ (2019), „Meenutades Ilmet“ (2020), "Värvide mäng kaleidoskoobis (Vastseliina Käsitööühing 30)" (2023) jt juubelinäitused.
Varasemalt on Vastseliina rahvamajas tegutsenud veel:
- naiskoor
- meeskoor
- meeskvartett
- poistekoor
- instrumentaalansambel
- segaansambel
- instrumentaal-vokaal ansambel, 2005 ansambel Armuke
- täiskasvanute näitering
- Tantsuveteranid Tave (1972–2018)
- Vastseliina kammerkoor (1988–2019)
- Vastseliina naisteklubi (1995–..?)
- Vastseliina Teisipäevaklubi (1995–..)
- tantsu- ja võimlemisklubi Exit (2003–2014)
- lasterühm Mikud-Mannid (2004–2009)
Sündmused ja näitused
Ürituste korraldamisel aitavad kaasa ning panevad õla alla rahvamajas koos käivad huvigrupid. Suuremad ettevõtmised saavad teoks ühiste arutelude ning mõttetalgute tulemusena koostöös valla haridusasutuste, seltside ning rahvamajas tegutsevate huvigruppidega.
Vastseliina rahvamajas tähistatavad traditsioonilised üritused aastalõikes on:
- Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud üritused
- pärimuspäev
- kevadpidu
- eakatepäeva väljasõidud
- advendiaja alguse tähistamine,
- jõulupeod eakatele,
- jõululaat,
- üle aastate aastavahetusepidu,
- rahvakalendri tähtpäevade tähistamine (vastlad, jüripäev jm).
- tantsuõhtud,
- kontserdid,
- külalisetendused,
- rohevahetus,
- üritustesarjas „Viis Võru valla päeva" Vastseliina piirkonna päev
- Eestimaa rahvamajade päev/nädal
- raamatukogude korraldusel kohtumisõhtud kirjandusinimestega
- Töötoad (näiteks küünalde ja pärlitest kaelakeede meisterdamine, klaasitööd, fruktodisain jpt)
Näitused
Vastseliina rahvamajas teise korruse fuajees ja peeglisaalis on aastaringselt üleval erinevad näitused. Neist kõige huvipakkuvamad ja rahvarohkemad on olnud Võru valla aukodaniku, kohaliku ajaloouurija ja jäädvustaja Ago Ruusi fotonäitused: „Vastseliina alevik 100 „Aleviku algaastate vastseliinlasi”“ (2022 ja 2023), „Laadapildid“ (2021), "Pildid klaasidelt. Jäädvustusi Vastseliina kandi inimestest." (2013).
Lisaks Vastseliina käsitööühingu näitused ja palju rändnäitusi.